Draakonid stardis. Foto Aleksandr Abrosimov
Rahvusvaheline Draakon Klassi Liit (International Dragon Association) võttis oma üldkoosolekul vastu otsuse anda 2024. aasta Draakon klassi Euroopa meistrivõistluste korraldusõigus Pärnu Jahtklubile.
Sooviavaldus viia 2024. aastal Euroopa meistrivõistlused läbi Eestis anti sisse Rahvusvahelise Draakon Klassi Liidu 2019. aasta aastakoosolekul. Korraldusõiguse otsus tehti elektrooniliselt peetud klassiliidu 2020 aastakoosolekul, kus osales ligi 40 inimest ja esindatud oli üle 30 hääleõigusliku riigi.
“Selle koosoleku üheks intrigeerivamaks punktiks oli 2024. aasta Euroopa meistrivõistluste korraldusõigus, mida taotlesid Prantsusmaa (Douarnenez), Soome (Helsingi) ja Eesti (Pärnu). Häälte andmisel ja lugemisel ning siis uuesti üle lugemisel tekkis pingeline seis Prantsusmaa ja Eesti vahel – kord üks peal, siis teine. Eesti võitis 14 häälega Prantsusmaale antud 11 hääle vastu, Soome sai 4 häält,” kirjeldas Eesti poolse korraldusõiguse taotluse sisse andnud Draakoni-purjetaja Mihkel Kosk.
“Aastal 2004 olid Draakoni Euroopa meistrivõistlused Tallinnas ning eks see oli ka üheks suuremaks kaalukeeleks, et saime 20 aasta järel taas selle võistluse korraldusõiguse. Loodame Eestis toimuvatel tiitlivõistlustel näha üle 65 jahi, aga eks see oleneb väga sellest, milline on olukord maailmas, eriti tänase päeva valguses. Eestis on registreeritud praegu ligemale 20 jahti ning meie lähiriikidest on selle klassi jahte palju Venemaal, Soomes ja Rootsis. Euroopas on enim Draakoneid – üle 1000 – Saksamaal ning loodame ka sealt EM-ile külalisi,” sõnas Kosk.
Draakon on monotüüpse disainiga kiiljaht, mille võistkonnas on kuni neli liiget. Jahi konstrueeris norrakas Johan Anker 1929. aastal. 1948. aastal sai Draakonist olümpiaklass ning see staatus püsis kuni 1972. aasta Müncheni Olümpiamängudeni. Draakon on tänaseni säilitanud oma algse pika kiilu ning elegantse kerekuju, kuid tänapäeval kasutatakse jahi ehitamisel kaasaegseid tehnoloogiaid, mis muudavad selle vastupidavaks ja kergesti hooldatavaks. 1973. aastal hakati Draakonite ehitamisel kasutama klaaskiudu ning jahi taglastust uuendatakse regulaarselt. 2019. aastal oli Rahvusvahelises Draakon Klassi Liidus registreeritud 1360 jahti ning klass on aktiivselt esindatud 31 riigis 5 kontinendil. Teist sama palju arvatakse aga olevat rahvusvahelises klassiliidus registreerimata jahte.
Eestisse saabusid esimesed Draakonid Norrast 1948. aastal ning peagi alustati Pirital ka nende tootmist. Draakon klassi jahid saavutasid kiiresti populaarsuse ning tippajal võis lahel seilamas näha pea 50 alust. Draakon klassi Olümpimängude ridadest mahavõtmisega 1973. aastal lõppes ka nende tootmine Eestis ja populaarsus hakkas langema. Viimasel aastakümnel on aga Draakonid Eesti vetes jällegi tõusulainel ning tihe võistluskalender ja huvi selle monotüüpse jahi vastu toovad tagasi merele nii vanu purjetajaid kui ka noori asjahuvilisi.
