Baltic Offshore Week selgitab avamerepurjetamise ORC Eesti ja Soome meistrid

Baltic Offshore Week 2019 Helsingis FOTO: Piret Salmistu

TEKST: PIRET SALMISTU

Tänasest pühapäevani purjetatakse Tallinnas ja Soome lahel tänavuse avamerepurjetamise hooaja kõige tähtsamate tiitlite ja medalite nimel. Baltic Offshore Week on hooaja kaalukaimaks mõõduvõtuks nii eestlastele kui ka soomlastele, sest jagamist ootavad nii Eesti kui ka Soome avamerepurjetamise ORC mõõdusüsteemi meistritiitlid. Kokku 36 jahti – 14 Soomest ja 22 Eestist – purjetavad kolmel päeval ühe ca kümnetunnise avameresõidu ja kuni seitse lühirajasõitu vastutuule-allatuule rajal.

Võistlusele annab tugevasti kaalu asjaolu, et juba aasta pärast, 6.-14. augustil 2021 purjetatakse samades vetes Tallinnas kõige olulisem avamerepurjetamise tiitlivõistlus, mis kunagi Eestis peetud – ORC Maailmameistrivõistlused 2021. Kuna tänasel koroonaviirusest räsitud aastal on ORC Euroopa meistrivõistlused edasi lükatud järgmisse aastasse ja maailmameistrivõistlused suisa ära jäetud, siis on Baltic Offshore Week üks olulisimaid regatte siinses regioonis. Huvi järgmise aasta MMi vetes võistelda oli ka paljudel kaugemate riikide purjetajatel, kuid koroonaviiruse levikust tingitud piirangute tõttu jäi neil paraku Eestisse tulemata.

Kõik meeskonnad on hoolega selleks oluliseks mõõduvõtuks valmistunud ning paljudel nendest on edu saavutamiseks juba aastaid kaasatud tiimi peamiselt väga kogenud professionaalseid purjetajaid ja spetsialistid Itaaliast. Järgmise aasta maailmameistrivõistluste ootuses on seda teinud aina rohkem meeskondi nii et inglise keelt, mis on rahvusvaheline purjetamise keel, kuuleb jahtidel ja sadamas üha rohkem.

See kõik on tihendanud konkurentsi ja tiitlivõistluste kõiki karva medaleid on eestlastel ette näidata hulganisti. Tänavusel Baltic Offshore Week regatil on jahid jagatud suuruse  ja kiiruse järgi kahte klassi just nii nagu see saab olema ka tuleva aasta MMil, mis tähendab, et mitmed tänastel klubivõistlustel kõige suuremate jahtide grupis sõitvad meeskonnad konkureerivad sel nädalalõpul nende tiimidega, kellega nad seisavad vastamisi ka tuleva aasta MMil.

ORC A klassis võistleb 14 jahti, millel pikkust 38-52 jalga. Neist kaks suurimat – üle 50-jalased soomlaste TP52 Zer0emission, Farr 52 Audi E-Tron ning Rolf Relanderi First 50 Pegasus, mis MMil võistleksid veel suuremate jahtidega, on siin liidetud üheks klassiks väiksematega, kuna siinses laevastikus napib nii suuri jahte. Kuid kõvadeks konkurentideks on nad siinses A klassis võitlemas medalite eest koos ORC maailmameister Fortele (X-41) Jaak Jõgiga roolis, MMi pronks Olympicule (X-41 mod) Tiit Vihuli juhtimisel, Riku Nissilä Nicole4-le (X-41) ning Premiumile (X-41) Tanel Tamme juhtimisel. Kindlasti on siin favoriitide hulgas ka Landmark 42 tüüpi jaht Madame Gray Soomest, sest sama tüüpi jahiga on viimastel aastatel Euroopas nopitud mimeid tiitleid.

ORC B klassi võistlejatel on ORC tippvõistluste tiitleid ja medaleid ette näidata samuti hulganisti – siin on stardiliinil 22 jahti. Osaliselt itaallastega mehitatud ORC möödunud aasta maailmameistermeeskond Sugar Marjaliisa Umbi juhtimisel võitis mõni nädal tagasi Muhu Väina regati ja on kindlasti üks medalitaotlejaid. Kõrges konkurentsis on ka Aivar Tuulbergi Katariina II (Arcona 340), kelle meeskonnal on ette näidata nii ORC Euroopa meistritiitel kui ka kaks hõbedat ja kelle edule on kaasa aidanud tihe koostöö itaallastega. J-112 E tüüpi jahid, millega on nii 2018 MMilt kui 2019 EMilt võetud meistritiitlid, on tänaseks Eestis juba kaks ja on ka tänasel regatil kavatsus kindlasti medalikohtade eest võidelda. Möödunud aasta Euroopa meister jaht Matilda 4 (J-112 E), mis sai võidu ka tänavusel Muhu Väina regatil, on Mati Sepa roolida, kellel roolimehena olemas nii X-41 klassi MMi kuld ja hõbe kui ka ORC EMi hõbe. Eesti laevastiku kõige uuem jaht Adelante (J-112 E), mille kapteniks Andrus Luht, sõitis Muhu Väina regatil jahti alles nö soojaks, kuid üks etapivõit ja sõiduvõidud ka Kalevi Jahtklubi kolmapäevaregattidel näitavad ka selle jahi ja meeskonna tugevat potentsiaali. Sven Nuutmanni Postimees Sailing Team (One Off) kaasas tänase regati ettevalmistusse samuti lisajõude Itaaliast ja möödunud aasta EMi pronksijahina on ka selle meeskonna eesmärgid kindlasti kõrged. Nimetamata ei saa jätta ka Amserv Toyota Sailing Team’i Margus Zuravljovi juhtimisel, kes lõpetas Muhu Väina regati teisel poodiumikohal ja Muhu Väina regati pronks My-Car’i (X-35 mod) Harles Liivi juhtimisel, kelle potentsiaali kõrgete kohtade eest võidelda ei saa kindlasti alahinnata.

Osalejate nimekiri ja link tulemustele

Seda, millised jahid on paremad ja kiiremad avameresõidus ja kes osavamad taktikaliselt nõudlikus ja tugevat meeskonnatööd eeldavas lühirajasõidus, näitab eelolev nädalalõpp. Eestisse jõudnud kõrgrõhkkond ei tee ei purjetajate ega korraldajate elu lihtsaks. Täna keskpäeval startima pidanud ligi 10-tunnine avameresõit sai oma lähte alles pärast kella nelja pärastlõunal kui võistluskomitee peavõistlusjuht Madis Ausmani juhtimisel viis laevastiku tuult oodates ja otsides Aegna saarest mööda, kus ca 5-sõlmese tuulega saadi avameresõitu alustada. Erinevaid tuuleprognoose arvesse võttes võib see etapp lõppeda ka laupäeva varastel hommikutundidel ja sõltuvalt sellest korrigeeritakse ka järgmise päeva võistluse ajakava.

Kõrgendatud turvalisuse kaalutlusel on võetud kasutusele regati ajaks Eesti mereside võrgu tugijaamade võimekus kogu regatti hõlmavas akvatooriumis. Tänu Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse mereside spetsialistidele loodi unikaalne mobiilne meresidevõrgu operaatori töökoht, mis võimaldab kogu Eesti mereside võrku olenemata geograafilisest asukohast. Prototüüpi katsetati esimest korda Muhu Väina regatil, korraldajate väitel õigustas uudne süsteem ja lähenemine nii turvalisuse kui ka regati korraldusliku poole osas end täielikult.