Eelmisel nädalal, teisipäevast pühapäevani, toimusid talisurfi maailmameistrivõistlused ehk WISSA 2024. Eestlastel õnnestuses suures rahvusvahelises konkurentsis taaskord näidata tugevat taset ja tuua koju terve hulk medaleid.
Kaheksa riigi parimad talisurfarid lõpetasid hooaja pika MM nädalaga Soomes, Kajaanis. Talisurfi MM-il (WISSA2024) osaletakse kolmes võistlusklassis – kelgu, tiiva või lohe klassis. Kõik klassid võistlevad omakorda kolmes kuni neljas distsipliinis, mille koguarv sõltub võistluskohas valitsevatest jää- ja tuuleoludest. Näiteks tänavu jäi looduse viperuste tõttu ära kelkude/tiibade maraton ning lohe vabastiil. Kõik olulisemad tiitlid said sel aastal kenasti välja jagatud.
Parima tulemuse tegi Karl Henrik Loik kes saavutas talisurfi maailmameistri kuldmedali purjekelkude lühirajaslaalomis. Samas klassis saavutas Johanna Lukk naiste arvestuse kuldmedali ja Helena Jõepere tõi koju pronksmedali.
Kõiki tulemusi näeb SIIT
Noorsportlasi saatnud treener Jaak Lukk kommenteeris võistlust:
Võistluste kursisõidu ala oli kaetud mitmekümne sentimeetrise vana lume kihiga ehk kõvema koorikuga. Esimene rajasõidu päev oli päikseline ja väga vaikse tuulega. Teine päev oli tugeva tuule ja peeneteralise alla sadava jäitega, mis halvendas nähtavust ning pani võistlejad proovile ka emotsionaalselt, sest kõik sademed olid niisked ning muutsid olemise ebamugavaks. Viimane kursisõit tehti võistluste lõpus, kui tuuleolud said otsa ja sula oli teinud oma töö. Lumesupp oli juba pehme ja vajus kohati põlvini läbi kui juhuslikul varustuse pealt maha pidi tulema. Meie kõik noored sõitsid kursisõidu platvormidega, mille all olid sööstlaskumise suusad.
Lühiraja slaalomis oli esimene päev puhanguline pagiline maatuul. Teisel slaalomi päeval tuul keeras ja saime ideaalset ühtlast keskmiselt 7-8 m/s tuult, mis andis võistlusele adrenaliinirohke lõpu, kuna kiirused olid suured ja traktoriga puhastatud jääplats oli väike. Raja suurus võimaldas kolme pöördemärki selliselt ja tagatud oli lisaks turvaline liikumine koos varustusega ootetsoonis. Lühiraja slaalomiplatsi jää oli krobeline aga ohutu, sest suuri auke ei olnud. Jää sai esimesel päeval palju kasutust ja polnud enam heas korras, kuid viimase võistluspäeva ühtlane tuul ja suured kiirused tegid sõidud väga nauditavaks.
Pildid: Enda Pärisma, Jaak Lukk
