Foto autor: Raul Mee
Merepäevade ajal said eriürituse korras purjetama minna ka puuetega inimesed, keda kogunes laupäeval lennusadama juurde ligi poolsada.
“Puuetega inimesed tahavad väga, et nende elu oleks samasugune nagu tervetel ja pakuks ka samu võimalusi,” ütles ürituse peakorraldaja Külli Haav BNS-ile. “Sellepärast on mul hea meel, et mul oli võimalus nende jaoks purjetamispäev korraldada. Mõni tavaline inimene ei ole elus kordagi roolipinni käes hoidnud ega lainete ja tuule meelevallas olnud, aga pimedad ja ratastooli kasutajad tegid seda. Tegu on väga julgete ja vaprate inimestega.”
“Purjetades jätab inimene oma puude kaldale maha,” ütles Euroopa Paralümpiakomitee liige Åsa Llinares Norlin, kes ise aastaid purjedega sinasõber. “Kõik lähevad merele võrdsetel tingimustel. Väga hea, et purjetamine toimus just merepäevadel, nii said külastajad said näha, kui tore on merel ringi sõita ja avardada oma silmaringi, miski pole takistuseks, kui soov purjetada.”
Norlini sõnul võis purjepäevaga rahule jääda, sest osalema oli tulnud väga erinevate puuetega inimesi. Samuti aitasid kaasa nii treenerid kui ka noored kaptenid ja paadiehitajad, et päev hästi korda läheks.
Liikumispuudega Jelena Pipper võttiski laupäeval esmakordselt purjeka rooli pihku, ja seda paraolümpiapaadil 2,4 mR, millega ta lennusadama akvatooriumil ringi sõitis. Pärast proovis ta olümpiasurfar Ingrid Puusta käe all ka surfamist.
“Super lahe oli. Kohati oli hirmus ja samas väga-väga lihtne,” ütles Pipper pärast kaldale tulekut, ise veest tilkudes. “Paadiehitaja Evert Aartsen Soomest oli nii abivalmis, ma sõitsin tema paadiga. Koos Åsa Llinares Norliniga turvasid nad mind ja andsid juhtnööre.”
“See oli super üritus ja mis peamine nii suure liiklusega akvatooriumi,” märkis Pipper, kelle jaoks andis tihe mereliiklus elamusi juude.
“Eriliste purjetajate” üritus andis erivajadustest hoolimata võimaluse erinevate purjekatega ise hakkama saamist proovida – olgu siis pimedal või ratastoolis inimesel, keda oli lennusadamasse kogunenud ligi poolsada. Moodustati erinevaid paatkondi – näiteks kaks pimedat ja kapten-instruktor või liikumispuudega inimesed ja instruktor. Või siis võttis mõni ratastoolikasutaja ise olümpiapurjeka rooli kätte.
Purjed heisati kolmel RS Quest paadil ka kahel olümpiapurjekal 2,4 mR. Prooviti nii purjelaudu kui ka sõitu avamerejahil.
RS purjetamiskeskuse ja Noblessneri Jahtklubi purjetamiskooli treenerid andis esmalt kaldal teadmisi tuuleoludest, paadiehitusest ja lihtsamatest manöövritest merel. Pärast istusid inimesed ise purjepaati ning said kogenud roolimehe käe all merel käia. Nõuandeid jagas ja parapurjetamise võimalusi näitas Eesti ainus parapurjetaja Anre Nõmme. Surfamist tutvustas olümpiasurfar Ingrid Puusta, kelle Läänemere-ületuse heategevuskampaaniaga ka projekti jaoks raha koguti.
Järgmist sarnast üritust on oodata juba 11. augustil Kuressaare merepäevadel.
Võileibadega varustas purjetajaid Mamma ja karastusjooke pakkus A.Le Coq, toetasid Eesti Paralümpiakomitee ja FIFH Malmö.
Tekst: Külli Haav
Galerii “Erilised purjetajad”, fotode autor Raul Mee
