02.-10.08.2024 Pärnus peetud Draakonklassi Euroopa meistrivõistlustel peeti kokku viis võistlussõitu ning üldarvestuse Euroopa meistritiitel läks Suurbritanniasse. Kokku oli võistlemas ligi 60 alust 15 riigist ning kaugeimad külalised olid Pärnusse saabunud Hongkongist ja USAst.
Nädala jooksul kimbutasid võistlejaid nii tuulevaikus kui ka äikesetormid, mis sundisid võistlussõite katkestama. Vaatamata keerulistele oludele õnnestus siiski purjetada viis võistlussõitu, mis võimaldasid võistlused ametlikuks lugeda ja Euroopa meistritiitli ning medalid välja jagada.
Draakon klassi Euroopa meistritiitel läks Suurbritanniasse
Üldarvestuses riputati kuldmedalid kaela Suurbritannia meeskonnale GBR 375, mille kapteniks oli Ivan Bradbury ja meeskonnas Lars Hendriksen ning George Leonchuk. Hõbemedalid pälvis Šveitsi meeskond SUI 355, kuhu kuulusid kapten Jan Eckert, Torvar Mirsky ja Frederico Melo. Pronksmedali võitsid itaallased ITA 79 koosseisus kapten Yevgen Braslavets ning vennad Andrea Zaoli ja Vittorio Zaoli.
Yvan Bradbury kommenteeris: “Tingimused olid purjetamiseks keerulised – iga päev oli erinev ja kunagi ei teadnud, millised ilmastikuolud ees ootavad. Ilmaprognoosidki osutusid mõnikord ebatäpseks. Samas oli sündmus väga nauditav, sest korraldajad tegid kõik endast oleneva, et nii maal kui merel toimiks kõik sujuvalt. Peavõistlusjuht jäi ka keerulistes oludes väga professionaalseks. Kõik osapooled andsid oma panuse ning atmosfäär oli äärmiselt sõbralik, mis tegi regatist tõeliselt nauditava sündmuse.” Bradbuy lisas veel:” Olen 25 aastat draakoniga purjetanud ja see paadiklass on alati väljakutserohke – merel ei hakka selle jahiga kunagi igav, sest tegemist on väga tehnilise jahiklassiga, mistõttu draakonpurjetamises on alati midagi uut õppida.”
Harrastajate klassis võidutsesid rootslased
Harrastajate arvestuses võitsid kuldmedali rootslased purjenumbriga SWE416 kapten Martin Palsson meeskonnas Gustav Gärdebäck ja Leif Möller, hõbemedalid läksid soome meeskonnale purjenumbriga FIN92 koosseisus Peter Von Koskull, Li-Min Tcheng, Niko Ruokosuo ja Pauli Ruokosuo ning pronksmedalid harrastajate arvestuses riputati kaela eesti meeskonnale purjenumbriga EST5 kapten Tiit Vihul ning meeskonnas Aleksei Zigadlo ja Raul Grigorjev. EST5 kapten Tiit Vihul kommenteeris: “Võistluse algus oli keeruline ja tegime mõned vead, kuid iga sõiduga õnnestus end parandada. Lõpuks suutsime kinni pidada oma valitud taktikast, tegime häid starte õigesse nurka ning lõpetasime omalegi üllatuseks harrastajate klassis pronksil.”
Purjetajaid kimbutasid keerulised tuuleolud
Kuna ilmaolud olid kogu sündmuse vältel väga heitlikud, õnnestus viiest planeeritud võistluspäevast veele minna vaid kolmel.
Esmaspäeval suudeti edukalt pidada üks võistlussõit, kuid teine tuli katkestada saabuva äikesetormi tõttu. Võistluse IDA purjetamiskoordinaator Martin Payn kommenteeris esimest päeva: “Esimese stardi saime anda kella 14 paiku, tuule kiirus oli umbes 8 sõlme ning meil õnnestus pidada kõikide reeglite järgi suurepärane, kolme vastutuuleotsaga, umbes 100 minutit kestnud sõit. Teise sõidu pidime kahjuks saabuvate äikesetormide tõttu katkestama.”
Teisipäevane tuuleprognoos ei andnud lootust merele minekuks ning kell 11 heisati kaldal AP-lipp. Pärast mõningast ootamist otsustati stardiaega kolme tunni võrra edasi lükata, lootes ilmaolude paranemisele. Kell 14:26 oli aga selge, et sõitu sel päeval ei toimu, ja regatikülas heisati lipukombinatsioon AP over Alfa, mis andis purjetajatele märku, et võistlussõidud on selleks päevaks tühistatud.
Kesknädalaks sai peetud vaid kaks võistlussõitu
Kolmapäeva hommikune tuuleprognoos lükkas sõitude algust esmalt kahe tunni võrra edasi, kuid kella 15 paiku õnnestus siiski merel start anda. Tuul puhus tugevusega 8 sõlme ning start sujus esimesel katsel. Sõidu käigus tuuleolud muutusid, mistõttu tuli rada lühendada, kuid kõigil võistlejatel õnnestus siiski sõit kirja saada.
Kahjuks ei võimaldanud muutunud tuuleolud sel päeval enam teist starti anda. Kahe sõidu järel tõusis üldarvestuse liidripositsioonile GBR 375, Inglismaa meeskond oma 1959. aastal ehitatud puupaadil Ivan Bradbury juhtimisel. Rahvusvahelise Draakoniliidu purjetamise koordinaator Martin Payne lisab: “Draakonpurjetamise teeb eriliseks asjaolu, et kõik võistlejad saavad sõita absoluutses tippklassis kõrvuti maailmameistritega. Neil on võimalus neilt õppida ja seeläbi oma oskusi ning taset kiiresti tõsta. Ka professionaalide jaoks muudab see võistluse põnevamaks, sest harrastajad on tihti veelgi võistlushimulisemad ning oma manöövrites ettearvamatud.
Kolmapäevase võistluspäeva järel peeti traditsiooniline pidulik regatiõhtusöök, kus osalejad said muljeid vahetada ning nautida elavat muusikat kaunis suveõhtus Pärnu Jahtklubis.
Neljapäeval oli plaanis pidada kaks võistlussõitu, kuid merele minekuks vajalik tuul jäi tulemata. Korraldusmeeskond jagas pidevalt infot nii maalt kui merelt ning otsis võimalikke tuulealasid Pärnu lahel, kuid mitmetunnise aktiivse ootamise järel otsustas peavõistlusjuht kell 16, et sel päeval merele ei minda.
Viimasel võistluspäeval õnnestus siiski pidada kolm võistlussõitu ning hoolimata nädala jooksul kimbutanud heitlikest oludest, sai Euroopa meistritiitlid välja jagada.
Kõrged külalised ja erilised alused
Pärnus esmakordselt peetud Draakon klassi Euroopa meistrivõistlused olid erilised mitmel põhjusel. Seekordse sündmuse patrooniks oli Vabariigi president Alar Karis, kes tutvus Pärnu Jahtklubiga, külastas Euroopa meistrivõistlustel osalevaid aluseid sadamas ning sündmuse kohapeal ka avatuks kuulutas. Kui Draakonklassi purjetamise üheks eripäraks on nö one design, ehk kõik paadid on samasuguse kerega, siis osad alused on siiski pisut erilisemad. Nii võis Pärnu Jahtklubi kai ääres kohata mitmeid olümpiamedaleid võitnud jahte, aga ka meie Eesti legendaarseimat draakonalust, Jevgeni Kazakovile kuuluvat EST1 purjenumbriga jahti ning näiteks Inglise kuningaperele kuuluvat jahti Bluebottle.
Kõrgeid külalisi väisas sündmust nädala jooksul veelgi. Omadele oli kaasa elama tulnud näiteks Briti admiral Neil Rankin, kes on mittetulundusühingu Royal Yacht Britannia Trust usaldusisik ning aitab tagada kuningliku laevastiku säilitamise, hooldamise ja avalikkusele näitamise. Kuna kõrges konkurentsis oli võistlemas ka Rankini “hoolealune” Bluebottle, ning Eestis polnud Admiral oma 84 eluaasta jooksul veel käinud, pidas Rankin oluliseks jahti just sellel sündmusel oma kohalolekuga saata: “Pärnu on jätnud mulle väga meeldiva ning rahuliku kuurortlinna mulje, käisin ka väikesel jõelaeva ekskursioonil ning on imeline näha, kuidas piirkond on järjest arenemas ning uusi ehitisi kerkib. Kindlasti suurepärane koht kus võistlust korraldada.”
Ka Briti Suursaadik Eestis, Ross Allan, käis sündmust uudistamas nii maal kui merel ning temalgi õnnestus oma jalaga astuda ka Kuninganna Elizabeth II ´ile ning Prints Philipile kuulnud draakonjahile Bluebottle. Suursaadik jagas muljeid:” See oli väga emotsionaalne hetk meie kuningapere sümbolt, 1947. aastal ehitatud ning kuninglikule paarile pulmadeks kingitud draakonjahti, siin näha ja külastada. Mul on väga hea meel, et saan omasid toetada ning on suurepärane, et selline rahvuslik sümbol on taastatud ning jätkuvalt võistlemiseks aktiivses kasutuses ning teeb seda kõrgel tasemel!”
