Olümpiapurjetamine on purjetamisspordi kõrgeim tase, kus võisteldakse kindlaks määratud paadiklassides, mida rahvusvaheline purjetamisliit World Sailing ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee on tunnustanud olümpiaaladena. Igal klassil on oma eripära – erinevad paadi suurus, purjepind, meeskonna suurus ja sõidustiil.
2028 aasta olümpiamängudel Los Angeleses on programmis järgmised klassid:
Noorte Olümpiaettevalmistusklassid
Optimist on väga lihtne ühepurjeline lameda põhjaga ühepaadiklass, millel õpivad purjetama lapsed. Paadi konstrueeris 1947. aastal ameeriklane Clark Mills, see on 2,36 m pikk ning purjepindala on 3,5 m2. Enam kui sajas erinevas riigis purjetab selles klassis üle 200 000 lapse. Tegemist on maailma ühe arvukama ning kõige kiiremini kasvava paadiklassiga. Üle 50% viimastel Olümpiamängudel osalenud purjetajatest on oma purjetamiskarjääri alguses seilanud Optimist klassis. Eestis purjetati Optimistil esimest korda 1964. aastal.
RS Feva on noorte kahepaadiklass. Paadi disainis 2002. aastal britt Paul Handley ning seda toodab Suurbritannia ettevõte RS Sailing. Paat on 3,64 m pikk. S purjestus 5.5m2 suuruse pindalaga grootpurje ning 2.1m2-se eespurjega sobib hästi noorte treeninguteks ja klubipurjetamiseks. XL purjestust 6.5m2 suuruse pindalaga grootpurje, 2.1 m2-se eespurje ning 7m2-se gennakeriga kasutatakse võistluspurjetamiseks. RS Feva laevastik on maailmas kiiresti kasvamas, selle paadiga on lihtne ja mugav purjetada nii noortetiimil kui vanemal koos lapsega. Samas on tegemist kiire, modernse ja atraktiivse paadiga, mis aitab väga hästi arendada meeskonnapurjetamise oskusi.
Zoom8 on ühepurjeline noorte ühepaadiklass. Paadi disainis 1992. aastal soomlane Henrik Segercrantz noorte purjetajate ideede põhjal, see on 2,65 m pikk ning purjepindala on 4,8 m2. Zoom8 on kiire, ohutu ja kergesti käsitsetav paat, mis on hea üleminekuks lastepurjekalt Optimistilt juunioride klassidesse.
29er on noorte skiff-tüüpi kahepaadiklass. Paadi disainis 1997. aastal austraallane Julian Bethwaite ning seda toodab Suurbritannia ettevõte Ovington Boats. Paat on 4,45 m pikk ning purjesid on kolm – eespuri ja grootpuri on pindalalalt kokku 12,5m2 ning asümmeetrilise spinnakeri suurus on 15m2. Tegemist on kogu maailmas populaarse klassiga, mis on sportlik ja väga kiire, pakkudes põnevaid ja adrenaliinirikkaid purjetamiselamusi. Klass sobib noortele alates 12 eluaastast ning on heaks hüppelauaks neile, kes lisaks purjetamisrõõmule plaanivad kasvada täiskasvanute olümpiapaadiklassi 49er.
Rahvusvahelise 29er Klassi Liidu kodulehekülg
ILCA 4 on ühepurjeline noorte ühepaadiklass. Laser paadi disainis 1969. aastal kanadalane Bruce Kirby ning see on 4,23 m pikk. Meeste olümpiaklassist ILCA 7 erineb ILCA 4 oma purjepindalalt, mis on 35% väiksem – 4,7 m2, ning sobib seega hästi kergema kaaluga noortele purjetajatele.
Techno 293 on noorte purjelauaklass, millel alla 15-aastased surfarid kasutavad 6.8 m2 pindalaga purje ja alla 17-aastased 7.8 m2 pindalaga purje. Purjelaua disainis 2005. aastal prantslane Fabien Vollenweider. Tegemist on ettevalmistusklassiga purjelaua olümpiaklassile Neil Pryde RS:X. Purjelauakomplekt koosneb svertpurjelauast Techno 293 ja niinimetatud Aloha taglasest.
Vaata täpsemat infot siit: https://www.iqfoilyouthjuniorclass.org/
470 on kolmepurjeline kahepaadiklass, mis alates 1976. aastast on olümpiaklass. Alates 1988. aastast hakkasid selles klassis osalema ka naised. Paadi konstrueeris 1963. aastal prantslane Andre Cornu. Paat on 4,7 m pikk, grootpurje pindala on 9,45 m2, eespurje pindala 3,59 m2 ja spinnakeri pindala 12,16 m2. Tõnu ja Toomas Tõniste saavutasid 470 klassis Souli olümpial 1988. aastal 2. koha ja Barcelona olümpial 1992. aastal 3. koha.
Vaata täpsemat infot siit: https://en.wikipedia.org/wiki/Nacra_15
Vaata täpsemat infot siit: https://en.wikipedia.org/wiki/Nacra_17
Olümpiaklassid
ILCA 6 on ühepurjeline ühepaadiklass, mis on alates 2004. aastast naiste olümpiaklass. Laser paadi disainis 1969. aastal kanadalane Bruce Kirby ning see on 4,23 m pikk. Meeste olümpiaklassist ILCA 7 erineb ILCA 6-st oma purjepindalalt, mis on 18% väiksem – 5,76 m2. Selles klassis võistlevad enamasti naised, noorpurjetajad ja veteranid.
ILCA 7 on ühepurjeline ühemehe paadiklass, mis on alates 1996. aastast meeste olümpiaklass. Laser on 1969. aastal ameeriklase Bruce Kirby poolt disainitud üks lihtsamaid olümpiaklassi paate – lihtsa taglastuse, lameda põhja ja ühe purjega paat, mis monotüüpklassina seab varustuse osas kõrgeid tehnilisi nõudeid. Laser on 4,23 m pikk ning ILCA 7 purjepindala on 7,06 m2. ILCA on üle 200 000 aktiivse entusiastiga ülemaailmselt populaarseim ühemehepaat.
470 on kolmepurjeline kahepaadiklass, mis alates 1976. aastast on olümpiaklass. Alates 1988. aastast hakkasid selles klassis osalema ka naised. Paadi konstrueeris 1963. aastal prantslane Andre Cornu. Paat on 4,7 m pikk, grootpurje pindala on 9,45 m2, eespurje pindala 3,59 m2 ja spinnakeri pindala 12,16 m2. Tõnu ja Toomas Tõniste saavutasid 470 klassis Souli olümpial 1988. aastal 2. koha ja Barcelona olümpial 1992. aastal 3. koha.
49er on kolmepurjeline skiff-tüüpi topelttrapetsiga kahemehe paadiklass asümmeetrilise spinnakeriga, mis on alates 2000. aastast olümpiaklass. Paadi konstrueeriski 1996. aastal austraallane Julian Bethwaite eesmärgiga võita ISAF-i jahidisainikonkurss 2000. aasta Olümpiamängude High Performance Dinghy jahiklassi leidmiseks. Paat on 4,9 m pikk, grootpurje pindala on 16,1 m2, eespurje pindala 5,1 m2 ja spinnakeri pindala 38 m2. 49er on purjetajatelt head füüsilist vastupidavust ja akrobaatilisi võimeid nõudev ekstreemselt kiire jaht.
49erFX paadi kere, tiivad ning rool ja svert on 49er paadiga samad, kuid selle taglastus on mõeldud kergema kaaluga paatkonna tarvis (tiimi optimaalne kaal 120 kg). Grootpurje pindala on 13,8 m2, eespurje pindala 5,8 m2 ja spinnakeri pindala 25,1 m2. 49erFX on naiste kahese skiff-paadina 2016. aasta Rio de Janeiro Olümpiamängude kavas.
iQFoil on purjelauaklass, mille World Sailing valis asendama RS:X-i 2024. aasta suveolümpiamängudeks. Sellel distsipliinil on sarnasusi Formula Windsurfinguga, kuid märkimisväärne erinevus on see, et purjetajad kasutavad ainult ühte purje. Purje suurus on meestel 9m2 ja naistel 8m2.
Disainer: Tiesda You, aasta: 2018
Kere kaal: 11,25 kg; Maht 196 l
LOA: 2,2 m
Purje pindala, meestel: 9,0 m2; naistel: 8,0 m2
Masti pikkus, meestel: 5,3 m; naistel: 4,9 m
Vaata rohkem infot siit: https://lohesurf.ee/ell/
Nacra 17 on katamaraan, mida kasutatakse purjetamiseks. See disainiti 2011. aastal, hakati tootma 2012. aastal ja on selle loomisest peale olnud Olümpiamängude purjetamisklassiks.
Meeskond: 2
Disainer: Morrelli & Melvin, Nacra Sailing, aasta: 2011
Veeväljasurve: 141 kg
Gennakeri pindala: 19,5 m2
LOH: 5,25 m
Lisaks olümpiaklassidele harrastatakse Eestis aktiivselt ka paljusid teisi paadi- ja lauaklasse. Nende hulka kuuluvad nii noortele kui täiskasvanutele sobivad purjekad ja purjelauad, millega saab alustada purjetamisega või jätkata sportlikul tasemel väljaspool olümpiaprogrammi. Need klassid pakuvad mitmekesiseid võimalusi osaleda treeningutes ja võistlustel üle Eesti, arendada purjetamisoskusi ning nautida merega seotud eluviisi olenemata vanusest või sportlikust eesmärgist.
Svertpaadid
Finn on ühepurjeline ühemehe paadiklass, mis on alates 1952. aastast meeste raskekaalu olümpiaklass. Paadi disainis 1949. aastal rootslane Rickard Sarby, see on 4,5 m pikk ning purjepindala on 10,2 m2. Finn on professionaalne ja suure väljakutsega paadiklass. Sportlastelt eeldatakse väga head füüsilist vormi, suurepäraseid kogemusi nii purje trimmimise, võistluspsühholoogia kui taktika osas. Peale mitmetunnist võistlust eraldavad liidreid vaid mõnesekundilised vahed.
Pärast aastatepikkust arendustööd on RS Aero ühemehe svertpaatidest tehniliselt kõige arenenum. RS Aero on purjetajate poolt hinnatud kõige põnevamaks ja viimastel aastatel ka kõige kiiremini kasvav kaasaegne ühemehe svertpaadiklass.
Paati on äärmiselt lihtne ja kerge käsitleda, pakkudes enneolematut sõiduelamust. RS Aero paadikere kaalub vaid 33kg, olles 2kg kergem kui laste svertpaat Optimist. Kõik see muudab lihtsaks ja kasutajasõbralikuks paadi transportimise, taglastamise ja vettelaskmise – enne, kui koged sõltuvust tekitavat naudingut.
Hästi läbimõeldud lahendused tagavad imetlusväärse lihtsuse – RS Aero sütitab purjetamise puhta põnevuse selle kõige ehtsamal kujul. Neli erinevat purje suurust võimaldavad nautida purjetamist noor-, nais- ja meespurjetajatel. RS Aero on ISAF-i poolt tunnustatud rahvusvaheline svertpaadiklass, millel olemas väga aktiivne võistlus- ja treeningkalender üle kogu maailma.
Eestis toimuvatel RS Aero paadiklassi võistlustel sõidavad koos 12- 60-aastased purjetajad.
Eesti ja rahvusvaheline RS Aero kogukond kasvab kiiresti, kaasates ja ühendades purjetajaid erinevatest vanustest.
RS AERO klassi arengut Eestis koordineerib Aero Purjetajate Liit
RS AERO ametlik koduleht
RS Tera on lastele mõeldud uudne, kiire ja turvaline paat, millega võib purjetada lihtsalt oma lõbuks või soovi korral osaleda rahvusvahelistel võistlustel kuni maailmameistrivõistlusteni välja. Igaljuhul on RS Teral omadus teha purjetamine nii lihtsaks ja lõbusaks, et sellest saab heas mõttes sõltuvus. rssailors.ee/purjepaadid/rs-tera
RS Quest on maksimaalselt turvaline ja ohutu, super-stabiilse kerega paat. Paati mahub kuni neli inimest, kuid mugavaim on sõita kolmeliikmelise seltskonnaga. RS Quest on suurepärane paat koolituste ja kursuste läbiviimiseks, purjetamismatkadeks ning pere ja sõpradega lõbusaks ajaveetmiseks. Lisaks on see hea potentsiaaliga paat haaravate match race võistluste korraldamiseks. Eestis on RS Questide tulipunkt Võrtsjärvel asuvas Meltemi Jahtklubis, kus korraldadatakse juba aastaid ka RS Quest Eesti Meistrivõistlusi ja karikasarja. rssailors.ee/purjepaadid/rs-quest
Formula 18 on ISAF-i poolt 1996. aastal tunnustatud asümmeetrilise spinnakeri ja topelttrapetsitega kahemehe katamaraaniklass, mida toodavad kümmekond erinevat tootjat ”ready from box” põhimõttel, mis tähendab, et kogu vajalik ning lubatud varustus on paati soetades olemas. Paadi 180-kilogrammine kaal ja 42,15-ruutmeetrine purjepind (grootpuri 17 m2, foka 4,15 m2 ja gennaker 21 m2) võimaldavad purjetada 30-sõlmese kiirusega. Paadi pikkus on 5,52 m ja laius 2,60 m ning mast on 9,10 m kõrge.
Purjelaud
Rajasõiduga seotud purjelaudadest arenes välja Formula laud, mis saavutas suuremat kiirust kui Raceboard. Tootjate vahel arenes tõeline konkurents, kus värvati parimaid sõitjaid tiimidesse ja kaasati neid laudu testima. Formula lauad on muutunud järjest laiemaks ja lühemaks. Kogu varustuse kättesõitmine eeldab head tunnetust ja kogu komplekti sobivust. Viimaste aastate laudadega saab suure kiirusega sõita allatuult ja vastutuult isegi päris suurtes lainetes ilma, et kiirus kaoks. Formula lauda omav surfar on ilmsete võistlemiskalduvustega ja soovib saada maksimaalselt palju glisserimispäevi, sest selliste alustega saab sõita väga erineva tugevusega tuultega. Väliselt meenutab Formula laud õppelauda, kuid on oluliselt kergem, kiirem ja tehnilisem. Laua maht on 150-170 liitrit.
Veel pisut aega tagasi oli asi selge – mida väiksem laud, seda kõvem mees. Väikese (lühikese ja kitsa) laua omamine andis tunnistust sellest, et seda omav surfar ei karda sellise ”pilpaga” merele minna. Veelgi enam – asja natuke proovinud teadsid, et sellise lauaga sõitmiseks on vaja tõeliselt tugevat tuult ja seeläbi ka tõsist julgust. Väikese lauaga surfamisest mõnu saamiseks oli vaja lihvitud tehnikat, teadmisi tõeliselt headest surfikohtadest ja aastatepikkust kogemust. Wave lauad on püsinud väliselt üsna muutumatutena tänapäevani. Iseloomulik on kitsas ahter ja taga vaid üks jala-aas. Väike ruumiline maht – 60-100 liitrit, hea manööverdatavus ja tundlikkus vähimagi liigutuse suhtes annavad tunnistust sellest, et taolise laua omanik armastab ennast lainetes proovile panna. Eestis on selliseid laudu kõige parem ekspluateerida Ristnas ja Väänas.
Lainetes surfajad vajasid järjest enam trikitamise võimalusi ka siledama vee peal. Tasapisi arenes Wave laudadest välja suurem ja laiem Freestyle laud. Aasta-aastalt muutus ta erinevamaks, kuigi mitmetel lauatootjatel on siiani olemas hübriidmudel. Freestyle ehk vabastiili laua omanikud saavad oma aluse glisseerima ka ilma laineta ja suhteliselt vaikse tuulega. Kompromissina kannatab lõppkiirus, mis ei olegi aga kõige olulisem. Sarnaselt Wave lauaga on taga vaid üks jala-aas. Samas on sellistel laudadel suure ujuvuse juures hea tundlikkus, sest vabastiili sõitjad armastavad otsida ebatraditsioonilisi hüppeid ja liikumisviise. Ahter on endiselt kitsas, sest mõne triki juures tuleb tagumine ots ees liikuda. Laua maht on 90-125 liitrit.
Väga paljudele surfaritele hakkas ainult lainest allasõitmise kiirusest väheseks jääma. Selgus, et suhteliselt siledama vee peal on võimalik külgtuules veel kärmemalt kihutada. Vette paigutatud külg- või allatuules raja sõitmiseks on arendatud välja slaalomilaud, millele esitati algselt vaid üks nõue – kiirus. Slaalomilaual on taga kaks jala-aasa, ta on mõõtmetelt sageli suurem, kui Wave-laud. Kuna ühel sirgel kihutamisest jäi väheseks, tuli teha ka kiire pööre ja uuesti hoog sisse saada. Neile nõudmistele vastamiseks on slaalomilauad muutunud laiemaks ja suuremaks ning nendega on hea sooritada allatuulepöördeid. Järjest lühemaks on muutunud ka slaalomilaudade mastist ettepoole jääv osa. Keskmisele sõitjale on spetsiaalne slaalomilaud sageli liiga tehniline. Laua maht on 85-135 liitrit.
Tõsine kiirusesõltlane sõidab lauaga, mis on veidi suurem kui veesuusk. Maksimaalse kiiruse saavutamiseks peab vee- ja ka õhutakistus olema väike ja edasiviiva jõu vastukaal ehk purjelaudur raske. Siin on teinekord abiks raskusvest. Olulised komponendid on tugev tuul ja väike laine. Seega on sobivad tingimused laidude või luidete vahel, enamasti põlvekõrguses vees. Laua ujuvus kohapeal seistes pole oluline. Laua maht on kuni 85 liitrit.
Eesti Purjelaualiidu kodulehekülg
Eesti kiirussõidu kodulehekülg
Õppelaualt väiksema aluse peale kolides on väga mõistlik soetada just Freeride-laud. See on universaalne alus, millega saab teha hüppeid ja lihtsamaid trikke, kihutada sõbraga võidu. Freeride-lauaga sõites saab leida oma eelistused ja sõiduviisi. Koos teiste arengusuundadega on ka need lauad muutunud laiemaks. Mahult ja kujult on nad sarnased slaalomilaudadega. Ehituslikest nüanssidest tulenevate omaduste tõttu on Freeride-laud ikkagi tavasõitjale sobivam. Laua maht on 85-190 liitrit.
Lohelaud
Formula Kite on lohelaua rajasõidu klass, kus kasutatatakse spetsiaalselt selleks mõeldud ühesuunalist lauda ja lohet. Laua pind on teiste lohelaudadega võrreldes suurem ja laua all kasutatakse pikki, kuni 50 cm uimesid. Samuti kasutatakse poomil tavapärasest pikemaid liine. Rahvusvahelistel võistlustel on lubatud sõita vaid registreeritud varustusega. Varustuse nimekirja leiab International Kitesurfing Association’i kodulehelt. Formula Kite on Olümpiale pürgiv spordiala.
TwinTip Race on lohelaua rajasõidu klass, kus peab läbima ette antud raja, milles on nii ülestuule, külgtuule kui allatuule sõitmise elemente. Varustusena võib kasutada tavapärast lohelauda ehk kahesuunalist 50/50 suhtega lohelauda. Lohena võib kasutada vabalt valitud täispumbatavat lohet. TT:R on alates 2014. aastast ISAF-i poolt tunnustatud klass ning väga populaarne lohetajate hulgas.
Kite Freestyle on lohelauaklass, kus kasutatakse kahesuunalist lauda, saapaid ja spetsiaalset freestyle/wakestyle lohet. Vee kohal sooritatakse erinevaid trikke. Trikkide raskusastmest, keerukusest, sooritamise puhtusest, riskifaktorist ja stiilist lähtuvalt selgitatakse väljakukkumisvoorude kaudu välja võitjad. Rahvusvahelised tiitlivõistlused koosnevad tavaliselt mitmest etapist, mille kokkuvõttes selguvad nii meeste kui naiste arvestuses võitjad. Maailmameistrivõistluste tuur on PKRA ja Euroopa meistrivõistluste tuur on Kitesurf Tour Europe ehk KTE.
Wave Performance on lohelauaklass, kus kasutatakse ühesuunalist lauda ja lainesõiduks välja arendatud lohet. Hinnatakse trikke, mida sõitja sooritab ühel lainel sõites. Maksimaalselt kaheksast sõitja võetud lainest läheb arvesse kaks sooritust ühe ajaga piiratud võistlusringi kohta. Lainesõidul hinnatakse trikkide arvu, keerukust ja loovust. Võitjad selgitatakse sarnaselt vabastiiliga ehk väljalangemisvoorude kaudu.
Speed Racing on lohelauaklass, kus kasutatakse spetsiaalset kiirussõiduks arendatud ühesuunalist lauda. Lubatud on kasutada ka tavapärast kahesuunalist twintip lauda. Sõidupaikadena kasutatakse erinevaid kanaleid või muid väga sileda veega kohti, et saavutada parimad tulemused. Tulemuste hindamisel kasutatakse nii kiirusemõõtjaid kui ka gps-seadmeid.
Slaalom on lohelauaklass, kus sõidetakse nii Formula Kite laudade kui ka twintip laudadega. Rada on üles ehitatud külgtuules sõitmiseks poide vahel. Võitja selgitatakse välja väljaviskamisvoorude süsteemis.
Foil laud on eriline oma suure uime tõttu. Laud ei ole tavapäraselt vees vaid tõuseb tänu erilisele uimele vee kohale.
Lohe- ja lumelauaga saab ideaalselt sõita talvel. Lohe juhtimist on samuti hea õppima hakata just talvel. Tähtsaim ja suurim lumelaua lohesõidu sündmus on Red Bull Ragnarok.
Kiiljahid
Avamerepurjetamine toimub kiiljahtidel, mis on suuremad ja stabiilsed purjekad, sobides nii võistlemiseks kui ka rahulikuks meresõiduks. Eestis on avamerepurjetamine väga heal tasemel – meie tiimid on edukad rahvusvahelistel regattidel ning eestis peetakse mitmeid rahvusvahelisi võistlusi nagu MM ja EM. Võistlustel kasutatakse valdavalt ORC mõõdusüsteemi, mis võimaldab erineva suuruse ja kiirusega jahtidel omavahel mõõtu võtta. Lisaks tippspordile on avamerepurjetamine ka populaarne harrastusena.
Jääpurjetamine
Jääpurjetamine on talvine purjetamisvorm, kus liigeldakse jääl spetsiaalsete kelkudega, millele on kinnitatud puri ja terasest liugurid ehk uisud. Erinevalt veepurjetamisest saavutatakse jääl väga suured kiirused – tipud võivad ulatuda üle 100 km/h. Eestis on jääpurjetamine pika traditsiooniga ja väga heal tasemel, eriti populaarne on rahvusvaheline klass DN, kus võistlevad nii täiskasvanud kui noored. Lapsed sõidavad Ice-Optimistidel ja Monotype-XV on kahemehepaat. Jääpurjekas on kerge, üksinda juhitav ja väga tundlik, mistõttu nõuab see head oskust tuult lugeda ja kiireid reaktsioone. Võistlusi peetakse tavaliselt järvedel ja rannikualadel, kus on piisavalt tugev ja sile jää.
Ice-Optimist on noorte ühene jääpurjekaklass. Noorte jääpurjeka, mis sai algselt nimeks Optiliug, konstrueeris 1979. aastal Valdeko Säre. 2002. aastal kinnitati noorte jääpurjeka standard ja see nimetati Ice-Optimistiks. Ice-Optimisti purjepindala on 3,25 m2 ning kelgu pikkus 2,7 m. Kasutatakse Optimist klassi svertpaadi masti, poomi ja spriiti ning sarnast purje. Ice-Optimist klassi jääpurjekas on levinud nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas.
Eesti Jääpurjetamise Liidu kodulehekülg
Rahvusvaheline noorte jääpurjetamise kodulehekülg
DN on ühene jääpurjekaklass. See sai alguse 1937. aastal Põhja-Ameerikas ning on praegu maailmas enim harrastatav jääpurjekaklass. DN-i purjepindala on 5,5 m2 ja kelgu pikkus 3,6 m. Jääpurjekas suudab arendada kiirust kuni ligi 100 km/h.
Monotüüp-XV on kahemehejääpurjekas. See on konstrueeritud 1932. aastal Eestis Erik von Holsti poolt. Monotüüp-XV on rangelt monotüüpse konstruktsiooniga jääpurjekas, mille purjepindala on 15 m2 ja pikkus 7,5 m. Maksimumkiirus on 130-150 km/h.
Eesti Jääpurjetamise Monotüüp-XV Liidu kodulehekülg
Rahvusvahelise Monotüüp-XV Klassi Liidu kodulehekülg
