Egon Elstein. Foto: Sander Ilvest / Postimees
Eesti Purjetamise Kongressile Tallinnas Kumus kogunes ligi 170 juhti ja spetsialisti nii erasektorist kui riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustest Eestist ja lähiriikidest, et analüüsida purjetamise ja väikelaevanduse mõju majandusele ja ühiskonnale.
Kongressi programm koosneb kolmest blokist: purjetamise areng maailmas ja selle võimalused Eestile, purjetamise ja väikesadamate mõju majandusele ja elukvaliteedile ning purjetamisharidus. Kongressi ettekanded on täismahus järelvaadatavad siin: https://goo.gl/iZvY9w
Teiste seas saab järelvaadata maailma purjetamisliidu World Sailing asepresident Nadine Stegenwalneri ja kommertsdirektor Hugh Chambersi ettekandeid. Stegenwalner tunnustas Eesti püüdlusi purjetamise kandepinna laiendamiseks, mis paistavad silma ka maailma mastaabis. Chambers esitles purjetamise uut kuvandit, mis tugineb spordi, tehnoloogia ja looduse võimsale harmooniale. Maailma ühe presiižsema purjetamissarja Extreme Sailing Series esindaja Martin Evans avas sarja edu komponente – kiireid purjekaid, publikule lähedalasuvat ja lihtsasti jälgitavat võistlusrada, põnevust ja turvalisust, ning rääkis majanduslikust mõjust linnadele, mida sari külastab.
Eesti spordis ja purjetamises toimuvast ning tulevikusihtidest rääkisid Eesti Jahtklubide Liidu president Egon Elstein, Eesti Olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju, Tiina Möll Kultuuriministeeriumi spordiosakonnast ja Eesti Meedia sporditoimetuse juht Marko Kaljuveer.
Üheks kongressi peateemaks oli purjetamise mõju läbi erinevate tegevuste majandusele ja meie elukvaliteedile. Eesti Jahtklubide Liidu arenduskomisjoni liige ja Pärnu Jahtklubi kommodoor Väino Hallikmägi tutvustas purjetamise ja väikesadamate mõju majandusele, hiljuti valminud ja peagi valmivaid sadamaid ning lisateenuseid, mida sadamad hea toimivuse tagamiseks pakuvad. Tallinna linnapea Taavi Aas rääkis purjetamise mõjust linna arengule, peatudes pikemalt Tallinna Merepäevade temaatikal. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi käsitles meritsi saabuvate turistide poolt toodavat ja merenduse ümber oleva majanduse kasulikkust Eestile. Jaanis Prii andis ülevaate Saaremaa merendusklastrist ja sealsetest ettevõtetest, mis on tänu oma heale laevaehituskvaliteedile maailmas tuntud.
Eesti Jahtklubide Liidu plaanib kümne aastaga suurendada oma liikmeskonda 10 000 liikmeni. Selleks on vajalik jätkata meresõbra pop-up merekooliga, viia purjetamine üldhariduskooli kehalise kasvatuse tundidesse, kus õpetatakse merega sõbraks olemist ning merel käitumist. Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär Ott Kallas rääkis purjetamise haridusketist Eestis, purjetamise mõjust isiksuse arendamisel, iseloomustas algõppe, spordi ja tippspordi astmeid haridusketis, ja tutvustas loomisel olevat Purjetamise Akadeemiat, mille eesmärk on luua sportlastele parimad võimalused nii treenimiseks kui võistlemiseks, sihiga valmistuda olümpiaks. Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja Rein Ilves kõneles linna põhimõtetest spordi rahastamisel ja tiheda päeva lõpetas Indrek Ilvese ettekanne kõigile purjetamisvõimalusi pakkuvast Meresõbra merekoolist, mis Eesti Vabariik 100 projekti raames jätkub kindlasti ka kahel järgmisel aastal.
Lisaks leiab järelvaatamisest World Sailingu nõukogu liikme, taanlase Hans Natorpi ettekande Taani Purjetamisliidu praktikatest. Rootsis tegutseva Lerumi Purjetamisgümnaasiumi tegutsemispõhimõtteid ning kogemusi tutvustas kooli asutaja ja treener Björn Johansson.
Eesti Jahtklubide Liit on purjespordi ja huvimeresõiduga tegelev ühendus, mille eesmärgiks on purjespordi arendamise kaudu tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine ning purjespordi ja huvimeresõidu arendamine Eestis. Alaliit korraldas Eesti Purjetamise Kongressi juba teist korda, esimene kongress toimus kahe aasta eest.
